Kuidas valida õhksoojuspumpa.

Enne õhksoojuspumba või mis tahes küttteseadme valima asumist tuleks välja selgitada olulised tegurid, mille alusel on võimalik valida Teile parim seade, mis rahuldaks Teie vajadusi kõige paremini.

• Kuidas võrrelda erinevaid pakkumisi?

  Soojuspumpasi müüakse reeglina pinna suuruse alusel, mida soovitakse kütta, müüjad pakuvad erinevate hindadega pumpasid sama suurusega pinnale. Sageli on hinnaerinevuse põhjuseks see, et pakutakse sama suurusega pinnale erineva võimsusega pumpasid, sõltuvalt sellest, missugune on 1 m² kohta arvestatud soojavajadus.

  Seadmete kõrvutamisel annab parema tulemuse erinevate pakkumiste võrdlemine nominaalvõimsuse järgi, kuna selle arvutamise alused on kõigi tootjate jaoks samad. Erinevate seadmete hinda saab võrrelda ikkagi ainult siis, kui nad samade tingimuste juures annavad välja samapalju sooja ehk nende seadmete nominaalne soojusvõimsus on sama. Üldjuhul on väiksema võimsusega seade odavam.

• Õhksoojuspumba soojusvõimsus sõltub välitemperatuurist

  Kuna välistemparatuuri muutudes muutub ka soojuspumba soojusvõimsus, siis tuleb erinevate tootjate puhul vaadata kuidas muutub soojusvõimsus välistemperatuuri alanedes. Võib juhtuda, et esmapilgul kõige suurema kasuteguriga seadme soojusvõimsus langeb välistemperatuuri langedes kõige kiiremini, võrreldes teiste seadmetega. See tähendab, et kasutegur võib küll olla suur, kuid rahaline sääst mõne teise seadmega, mille kasutegur oli väiksem, on tegelikult väiksem. Seega tuleb jälgida soojusvõimsuse muutumist välistemperatuuri muutuste korral. Näiteks võite alati küsida müüjalt, palju on Teile pakutud soojuspumba soojusväljastus -15 kraadise välistemperatuuri juures. Eriti oluline on seda jälgida seda siis kui kavatsete soojuspumbaga kütta enamuse kütteperioodist või ei soovi kütteperioodi jooksul muud kütet peale soojuspumba üldse kasutada.

• Kuidas valida õhksoojuspumba võimsust?

  Õhksoojuspumba võimsus on üks tähtsamaid parameetreid, millele tuleb tähelepanu pöörata.

  Võimsuse valikul tuleb arvestada järgmiste teguritega:

  • elamu-korteri suurus, soojustus, missugune on planeering, kuhu on võimalik tehniliselt sise- ja välisosa paigaldada,
  • millist temperatuuri soovitakse toas hoida,
  • kas soovite suvel ka jahutada,
  • millise kütteliigiga soovite õhksoojuspumpa kombineerida.

  Valiku tegemise aluseks tuleb silmas pidada nii nominaal- kui ka maksimaalvõimsust. Valiku tegemisel tasub neid silmas pidada, sest üldjuhul mida väiksem on võimsus seda odavam on seade. Õhksoojuspumba puhul oluline, et seade oleks valitud õige võimsusega. Juhul kui seade on võimsam on ta üledimensioneeritud, mis tähendab Teile suuremat püsikulu ja suuremat esialgset investeeringut. Juhul kui seade pole piisava võimsusega on ta aladimensioneeritud, töötab seade enamasti maksamaalvõimsusel, mis tähendab üldjuhul suuremat püsikulu ning seadmele lühemat kasutusiga. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud. Aladimensioneerimise puhulon aga alati võimalus võimsust juurde lisada. Aladimensioneerimist kasutatakse ka juhul kui pole võimalik täpselt määrata hoone soojavajadust ja on vaja paigaldada mitu pumpa, siis hakatakse seadmeid lisama saavutamaks soovitud tulemus.

  Arvestada tuleks ka sellega, et maja/hoone soojustuse seisukord on oluline pumba valikul. Halva soojustuse korral tuleb valida suurema nominaalvõimsusega pump ja väga hea soojustuse korral on võimalik sama pumbaga kütta suuremat pinda.

  Nominaalvõimsus	Hea soojustus	Keskmine soojustus	Halb soojustus
  3,6 kW	105 m²	80 m²	45 m²
  4,8 kW	150 m²	100 m²	55 m²
  6,0 kW	185 m²	140 m²	70 m²

   
  Võimsuse valiku juures tuleb lähtuda tõsiasjast , et Eesti keskmise eramu energiavajadus on 60-70 W/m² kohta. Uuemate majade puhul kus kasutatud kaasaegseid materjale on arvestatud isegi 45 W/m² kohta.

• Kas INVERTER või ON-OFF seade?

  Tänu invertertehnoloogiale, mis juhib seadme kompressori tööd sujuvalt, on väljapuhutav temperatuur inverteriga seadmel oluliselt ühtlasem ning seepärast võrreldes tavalise on-off seadmega inimesele palju mugavam. On-off seade puhub külma või sooja õhku ainult täisvõimsusel, kui temperatuur saavutatud, lülitab ennast välja ja kui temperatuur langeb, jälle sisse tagasi. Kuna kompressorit ei tohi liiga tihti sisse-välja lülitada, siis on sellest tingitud temperatuuride vahet juba ebamugav kannatada. 1°C on inimese kehale juba täiesti tuntav ühik. Tavaliselt kõigub temperatuur on-off seadmega üle 2°C. Ka inverterseadmete puhul tasub silmas pidada seda, et oleks ikkagi tegemist seadmega mis toodetud enne-kõike Põhjamaade tarbeks ja oleks juba tehase poolt paigaldatud talvevarustusega.